I ÜLDSÄTTED

1. ÄKKE SUUSAKLUBI on mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud spordi harrastamisele ja oma liikmetele vaba aja sportlikuks veetmiseks tingimuste loomisele.
2. ÄKKE SUUSAKLUBI ühendab spordi vastu huvi tundvaid ja tervise parandamisega, suusatamise ja laskesuusatamise tegelemisega, tegelevaid või selle spordiala arendamisest ning toetamisest huvitatud füüsilisi ja juriidilisi isikuid.
3. Klubi juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, käesolevast põhikirjast ja Eesti Spordi Hartast.
4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole klubi põhitegevus. Klubi tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.
5. Klubi on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
6. Klubil on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
7. Klubi asukoht on Kangelaste 23-17 ning tema tegevuspiirkonnaks on Narva linn.
8. Klubi on asutatud 10. aprill 2006. aastal

 

II. KLUBI EESMÄRGID JA TEGEVUS

9. Klubi tegevuse eesmärkideks on klubi liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine, suusatamine ja värske õhus liikumise viljelemine ja arendamine tervisespordi vormidest kuni võistlusspordini ning oma liikmete ühiskondliku ja kehalise aktiivsuse tõstmine.

10. Eesmärkide täitmiseks klubi:

1) koondab ja ühendab spordist huvitatud isikuid Narva linnas.

2) propageerib suusatamisega ja laskesuusatamisega tegelemist ja kaasab klubi tegevusse suusatamises ja laskesuusatamises huvitatud noori, nende vanemaid ja toetajaid;

3) arendab aktiivset seltskondlikku tegevust klubi raames ning ka väljaspool klubi oma tegevus- ja spordiala toetamiseks;

4) korraldab oma liikmetele sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja üritusi teiste klubidega, osavõtte võistlustest, koostab klubisiseseid edetabeleid, määrab klubi esindajaid erinevateks võistlusteks nii kodu- kui välismaal, töötab välja nii oma klubi kui ka piirkondlike võistluste juhendeid, hangib huvilistele treeninguteks metoodilisi materjale, palkab võimaluse korral treenereid-juhendajaid, autasustab sportlasi ja teisi oma klubi liikmeid ning toetajaid;

5) korraldab oma klubi tipp- ja võistlussportlaste võimalustekohast ettevalmistamist osavõtuks spordivõistlustest;

6) arendab koostööd teiste sama(-de) spordiala(-de)ga tegelevate klubide, seltside ja liitudega, teiste organisatsioonidega, kohaliku omavalitsusega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal harrastatava(-te) spordiala(-de) edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;

7) tagab liikmetele, kellele on klubi poolt antud kohustused või ülesanded, samuti huvitatud liikmetele, koolituse kohustuste ja ülesannete täitmiseks või nende enesetäiendamiseks.

8) loob vastavalt võimalustele soodustingimusi klubi liikmetele klubi vara kasutamisel, võistlusest osalemiseks ning spordivarustuse hankimiseks;

9) viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid klubi kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamlepinguid.

III. KLUBI LIIKMESKOND

11. Klubi liikmeteks võivad olla füüsilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt klubi tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. Klubi noorliikmeteks võivad olla klubi tegevuses osaleda soovivad kuni 70-aastased füüsilised isikud, kes täidavad käesolevat põhikirja ja osalevad aktiivselt klubi tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. Alla 18-aastastele klubi liiketele ei laiene põhikirja punkti 17 alapunktis 3) sätestatud õigused ning punkti 18 alapunktis 3) sätestatud kohustused. Klubi liikmeteks võivad olla juriidilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa klubi eesmärkide elluviimisele ning osalevad oma esindajate kaudu aktiivselt klubi tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu.

12. Klubi liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 15 kalendripäeva jooksul arvates laekumise päevast. Ühekordse sisseastumismaksu suuruse ja iga-aastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja füüsilisest isikust liikmetele ning juriidilisest isikutest liikmetele kinnitab klubi üldkoosolek. Klubi noorliikmetele kehtestatakse madalam sisseastumis- ja liikmemaks. Kui klubi juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda , et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse klubi üldkoosolekul.

13. Liikmelisust klubis ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isiku liikme lõppemise korral tema liikmelisus klubis lõpeb. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Juriidilisest isikust liikme eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus klubis.

14. Klubi liikmel on õigus avalduse alusel klubist välja astuda. Liige võib klubist välja astuda pärast 1-kuulise (max. on 2 aastat) etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaliselt võimalik.

15. Liikme võib klubist välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida klubi põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt klubi moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata klubi valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata klubi likmemaksu pikema perioodi vältel. Klubist välja arvatud liikmele tuleb tema klubist väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.

16. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata. Isikul, kelle liikmelisus klubis on lõppenud, ei ole õigusi klubi varale.

17. Klubi liikmetel on õigus:

1) osaleda klubi kõigil üritustel ning tegevustes;

2) kasutada klubi poolt loodud sportimistingimusi vastavalt klubis kehtestatud korrale;

3) osaleda hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud klubi juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada klubi selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;

4) esitada arupärimisi ja ettepanekuid klubi valitavate organite tegevuse kohta ning saada klubi tegevusest teda huvitavat informatsiooni;

5) esitada klubi juhtorganitele taotlusi materiaalse ja moraalse toetuse saamiseks;

6) kasutada vastavalt kehtestatud korrale klubi sümboolikat ja eeliskorras klubi vara;

7) klubist välja astuda;

 

18. Klubi liikmed on kohustatud:

1) järgima klubi põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;

2) harrastama regulaarselt vähemalt ühte spordiala, millega klubis tegeletakse;

3) osalema korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

4) tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;

5) kasutama heaperemehelikult ning säästlikult klubi vara;

6) hoidma ja kaitsma klubi head nime, seisma klubi eesmärkide ja põhimõtete eest.

Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada klubi üldkoosolek ja klubi juhatus omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

 

IV. KLUBI JUHTIMINE JA JÄRELVALVE.

19. Klubi kõrgemaks organiks on klubi liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik klubi liikmed. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad klubi huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 klubi liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.

20. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid klubi juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse (või klubi muu organi) pädevusse. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1) põhikirja muutmine ja klubi eesmärkide muutmine;

2) klubi lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;

3) klubi sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;

4) majandusaasta aruande kinnitamine;

5) aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;

6) klubi presidendi ja teiste juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine;

7) klubi presidendi ja juhatuse liikmete valimine, klubi revidendi määramine;

8) juhatuse või (revisjonikomisjoni liikmetega) tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes klubi esindaja määramine;

9) klubi kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;

21. Üldkoosolekut juhatab klubi president või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Kui ka üks üldkoosolekus osalev klubi liige nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

22. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole klubi liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik klubi liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes , mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud klubi kõik liikmed. Üldkoosolekus võib hääletada klubi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks, kellele kandub üle liikme õigus hääletada, võib olla ainult teine klubi liige.

23. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud klubi liikmetest või nende esindajatest. Klubi tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi klubi liikmete nõusolek.Üldkoosolekus mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata , kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik klubi liikmed. Igal klubi liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui klubi otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Üldkoosoleku poolt klubi liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek. Klubi liige, kes on ka juhatuse liige või revident (revisjonikomisjoni liige), ei või hääletada klubi poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Neid hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

24. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui selles osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

25. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või klubi põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud klubi liikme või juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

26. Klubil on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Klubi juhatuse liikmete minimaalne arv on 3. Juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liimete arvu otsustab üldkoosolek. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled klubi liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.

27. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülessseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud klubi liikmetest või nende esindajatest. Juhatuse üheks liikmeks on president, kes korraldab juhatuse tegevust. President valitakse teistest liimetest eraldi. Presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud klubi liikmetest või nende esindajatest. Juhul, kui üks või mitu juhatuse liiget või eraldi valitav president jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole üldkoosolekus osalenud klubi liikmete või nende esindajate häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid.

28. Juhatuse liikmed esindavad klubi kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud juhatuse esimees, kes esindab klubi ainuisikuliselt.

29. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral klubi tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekus juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

30. Juhatus peab andma klubi liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab klubi liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid klubi liikmete arvu kohta.

31. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega klubile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju klubi võlausaldajaile, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt klubiga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

32. Juhatus võtab vastu otsuseid klubi juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:

1) klubi üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;

2) liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;

3) kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;

4) juhatuse liikmete määramine üldkoosolekus kinnitatud ametikohtadele;

5) liitudesse astumise ja sealt lahkumise otsustamine;

6) klubi tegevuskavade ja eelarve koostamine, esitamine üldkoosolekule;

7) klubi komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine;

8) välissuhete korraldamine ja koordineerimine;

9) sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;

10) klubi võistluste ja ürituste kalendri , võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade ning kohtunikekogude, treenerite nõukogude koosseisude kinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puutuvate üldküsimuste lahendamine;

11) laenude võtmine ja andmine;

12) kontode ja arvete avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade väljaandmine.

33. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib klubi president. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluste alustamist või lõpetamist klubi poolt. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetus otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

34. Üldkoosolek teostab järelvalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek revidendi (või revisjonikomisjoni). Järelvalve teostaja määratakse üldkoosoleku otsuses näidatud volituste ajaks põhikirja punktis 27 sätestatud korra alusel. Järelvalvet teostav isik peab olema teovõimeline füüsiline isik ning ta ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada klubis juhtival ametikohal. Juhatus peab võimaldama revidendil (revisjonikomisjonil) tutvuda kõigil revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revident (revisjonikomisjon) koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.

 

V. KLUBI VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS.

35. Klubi vahendid ja vara moodustuvad:

1) sisseastumis- ja liikmemaksudest;

2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;

3) toetustest kohaliku omavalitsuse eelarvest;

4) riiklikest toetustest või toetustest piirkondlikelt ja ülemaalistelt spordiliitudelt;

5) klubi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamlepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.

36. Klubi vahendid ja vara kuuluvad klubile ning neid kasutatakse ja käsutatakse klubi eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Klubi võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) oma liikmetele ja klubi liige klubile lepingulisel alusel. Klubi ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust klubi kohustuste eest välja arvatud juhtudel, mis on sätestatud põhikirja punktides 31., 38. 2) ja 43. Klubi vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

37. Klubi majandusaasta algab 01.jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril. Juhatus korraldab klubi raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Klubi maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras. Klubi esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.

 

VI. KLUBI LÕPETAMINE.

38. Klubi tegevus lõpetatakse:

1) üldkoosoleku otsuse alusel, kui klubi tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on klubi liikmetele põhikirja punktis 19 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest;

2) pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et klubil on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed klubile või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;

3) klubi liikmete arvu vähenemisel alla kahe;

4) üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse ja revisjonikomisjoni liimeid;

5) sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.

39. Klubi lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijaiks on juhatuse liiikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on eestis. Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 27 ja 29 sätestatud korda. Likvideerijatel on klubi juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esindada klubi ainult ühiselt.

40. Likvideerijad lõpetavad klubi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud klubi likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate klubi likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded ühe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui likvideeritava klubi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

41. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist antakse vara üle üldkoosoleku otsusega vastavalt tulumaksuseaduse § 11 lõike 2 punktile 4 või sarnastel eesmärkidel tegutsevatele ühingutele. Vara ei või üle anda enne kuue kuu möödumist viimase likvideerimisteate avaldamisest. Kui vara ei saa üle anda, läheb vara üle riigile.

42. Klubi lõppemisel kustutatakse klubi registrist klubi (likvideerijate) avalduse põhjal. Kui klubi likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus klubi registrist kustutada. Likvideerijad annavad klubi dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud klubi vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

 

VII. ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE.

43. Klubi (ühendatav klubi) võib ühineda teise klubiga (ühendav klubi) üldkoosoleku otsuse alusel, kui klubi ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on klubi liikmetele põhikirja punktis 19 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Ühendav klubi loetakse lõppenuks. Klubi võib ühineda teise klubiga (teiste klubidega) ka selliselt, et asutavad uue klubi. Ühinevad klubid loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. Klubi võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva klubiga (klubidega). Klubi vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega (Riigi Teataja I 1996, 42, Art.811).

44. Klubi võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui klubi jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on klubi liikmetele põhikirja punktis 19 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Jaotumisel annab jagunev klubi oma vara üle omandatavatele klubidele. Jaotumisel loetakse jagunev klubi lõppenuks. Eraldumisel annab jagunev klubi osa oma varast üle ühele või mitmele omandatavale klubile. Eraldumisel annab jagunev klubi osa oma varast üle ühele või mitmele omandatavale klubile. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Klubi saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks klubideks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva klubi jagunemisel. Klubi vara,õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega (Riigi Teataja I 1996, 42, Art.811).

 

Klubi põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 10. aprill 2006.a. Narvas.

Vladimir Všivtsev

Juhatuse esimees

 

Jevgeni Všivtsev

Juhatuse liige

 

Viktor Šemarin

Juhatuse liige

 

Mihhail Gorlovitč

Juhatuse liige

 

Vjatšeslav Všivtsev

Juhatuse liige

В Äkke spordiklubi мы верим, что объединения могут и должны быть более открытыми и прозрачными, чем организации в других секторах. Здесь на помощь приходит принятый самими объединениями в 2002 году этический кодекс.

Гражданские объединения приветствуют честность, равенство, достоинство, открытость, солидарность, готовность к сотрудничеству, многообразие, благонадежность и действуют исходя из этих ценностей. Их сотрудничество основывается на дружелюбном партнерстве, обоюдном уважении и признании. Долг гражданских объединений – внести свой вклад в создание безопасного, уравновешенного и заботящегося о своих членах общества. В своей ежедневной деятельности гражданские объединения исходят из действующих законов и других правовых актов Эстонской Республики. Этический Кодекс устанавливает правила достойной деятельности гражданских объединений, соблюдение данных правил повышает благонадежность объединений и некоммерческого сектора в обществе.

ПРИНЦИПЫ ЭТИЧЕСКОЙ ДЕЯТЕЛЬНОСТИ ГРАЖДАНСКИХ ОБЪЕДИНЕНИЙ

Демократичное руководство и деятельность

1. У гражданского объединения четкая и понятная миссия. При исполнении миссии гражданское объединение следует уставу, внутренним документам и стандартам действия организации.
2. Гражданское объединение выражает и представляет различные интересы и потребности людей. Гражданское объединение вовлекает людей в развитие гражданского общества посредством гражданского образования, демократии участия, представительства и других форм.
3. Гражданское объединение как добровольное объединение членов общества уважает своих членов, обеспечивает демократичное управление, придерживается принципов ответственности руководства и работников, реагирует на их проступки.
4. Гражданское объединение считает привлечение людей к добровольной деятельности приоритетом гражданского общества и приветствует это.
5. Гражданское объединение последовательно стремится к умелой деятельности, профессионализму и совершенству с целью достижения лучших результатов работы и общественного признания.
6. Гражданское объединение, получая средства для своей деятельности в основном от дарителей и пожертвователей, уважает их интересы и использует полученные средства целенаправленно.

Гражданская смелость и гражданская позиция

7. Гражданское объединение проявляет смелость в борьбе с социальной несправедливостью.
8. При проявлении некомпетентности и игнорирования принципов социальной справедливости в законах и других правовых актах гражданское объединение проводит работу по их изменению.
9. Гражданское объединение не применяет и не пропагандирует насилие для выражения своих мнений, достижения целей или привлечения внимания общественности.

Хозяйское и рациональное использование средств и имущества
10. Для достижения своих целей гражданское объединение использует природное, человеческое и духовное достояние, а также материальные и имущественные средства по-хозяйски и рационально, учитывая потребности сегодняшнего и завтрашнего поколений.
11. Гражданское объединение как в качестве просителя, так и дарителя исходит из добрых традиций финансирования, обоснованности и прозрачности бюджетов и избегает двойного финансирования.

Ответственность и подотчетность
12. Гражданское объединение предоставляет отчет и отвечает за достижение целей и используемые для этого способы и средства перед своими учредителями, дарителями, пожертвователями и общественностью.
13. Гражданское объединение считает важным готовность к отчетности, которую обеспечивает умелое руководство, внутренняя отчетность и следование добрым традициям бухгалтерии.
14. Гражданское объединение обнародует отчет о своей деятельности и финансовый отчет по крайней мере один раз в год.

Открытость и прозрачность
15. Информация о миссии, членстве, деятельности и финансировании гражданского объединения должна быть открытая и понятная.
16. Гражданское объединение общается со всеми открыто и прямо, не действует анонимно.
17. Гражданское объединение открыто для новых идей и различных мнений, а также для сотрудничества во имя достижения общих целей.

Независимость и предотвращение конфликта интересов
18. Гражданское объединение является независимым в постановке целей, принятии решений и поступках и избегает попадания под контроль партий, публичных институций или частных предприятий, когда теряется самостоятельность гражданских объединений, их независимость и способность действовать в общественных интересах.
19. Гражданское объединение и работающие в нем лица предотвращают возникновение конфликта интересов. При проявлении конфликта интересов гражданское объединение применяет необходимые меры для его ликвидации.

Верность своему слову и признание авторства идей
20. Гражданское объединение соблюдает как письменные, так и устные соглашения и договора.
21. Гражданское объединение уважает авторство и принадлежность идей и проектов других объединений.

Терпимость
22. Гражданское объединение признает различия образа мыслей, разнообразие объединений и их целей.
23. Гражданское объединение не порочит другие объединения, работающих в них людей и их мнения.

Принято на Всеобщем Собрании Круглого Стола Недоходных Объединений Эстонии 7 апреля 2002 г. в Тарту.

Usume Äkke spordiklubis, et ühendused saavad ja peavad olema avatumad ja läbipaistvamad kui ehk teiste sektorite organisatsioonid. Abimeheks siin on 2002. aastal ühenduste endi poolt vastu võetud eetikakoodeks.

Vabaühendused väärtustavad ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutsevad nendest väärtustest lähtudes. Nende koostöö põhineb heatahtlikul partnerlusel, vastastikusel lugupidamisel ja tunnustamisel. Vabaühenduste kohus on anda oma panus turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamisse.

Oma igapäevases tegevuses lähtuvad vabaühendused Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas.

VABAÜHENDUSTE TEGEVUSE EETILISED PÕHIMÕTTED

Demokraatlik juhtimine ja toimimine
1. Vabaühendusel on selge ja arusaadav missioon. Vabaühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
2.Vabaühendus väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Vabaühendus kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse.
3. Vabaühendus kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele.
4. Vabaühendus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
5. Vabaühendus püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi.
6. Vabaühendus, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.

Kodanikujulgus ja hoolivus
7. Vabaühendus ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.
8. Vabaühendus, nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ebapädevust ja ebaõiglust, teeb tööd nende muutmiseks.
9. Vabaühendus ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.

Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine
10. Vabaühendus kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.
11. Vabaühendus lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.

Vastutus ja aruandmiskohustus
12. Vabaühendus annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
13. Vabaühendus peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
14. Vabaühendus avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.

Avatus ja läbipaistvus
15. Informatsioon vabaühenduse missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta peab olema avalik ja arusaadav.
16. Vabaühendus suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.
17. Vabaühendus on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine
18. Vabaühendus on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime.
19. Vabaühendus ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.

Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine
20. Vabaühendus peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest.
21. Vabaühendus austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.

Sallivus
22. Vabaühendus tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
23. Vabaühendus ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.

Vastu võetud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua Suurkogul 7. aprillil 2002. aastal Tartus

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 14.05.2014 kell 13:17

ÄKKE SUUSAKLUBI (registrikood 80229047) kohta on avatud Viru Maakohtu registriosakonna mittetulundusühingu registrikaart nr 1:

Nimi ja aadress

1. kanne: Nimi on ÄKKE SUUSAKLUBI

1. kanne: Aadress on Kangelaste 23-17, Narva linn, Ida-Viru maakond, 20607

Esindusõigus

1. kanne: Juhatuse liige on Vladimir Všivtsev, isikukood 37911123717, elukoht Narva linn, Ida-Viru maakond

1. kanne: Juhatuse liikmed esindavad mittetulundusühingut ühiselt, Vladimir Všistsev esindab mittetulundusühingut ainuisikuliselt.

Õiguslik seisund

1. kanne: Õiguslik vorm on mittetulundusühing

2. kanne: Mittetulundusühingu alaliik on tavaline mittetulundusühing

2. kanne: Põhikiri on kinnitatud 15.04.2013

2. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12

Kannete loetelu

Viru Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:

1. kanne: Kinnitatud 28.04.2006 (esmakanne)

2. kanne: Kinnitatud 29.04.2013 (muutmiskanne)

Väljatrüki lõpp